• facebook
  • linkedin
  • Instagram
  • Youtube
  • WhatsApp
  • nybjtp

Tuletõrjeseadmete võimsusseiresüsteemi põhifunktsioonid ja paigaldusnõuded

Tulekustutusseadmete võimsusseiresüsteem on välja töötatud vastavalt riiklikule standardile “Tulekustutusseadmete võimsuse seiresüsteem”.Tuletõrjeseadmete põhitoiteallikas ja varutoiteallikas tuvastatakse reaalajas, et teha kindlaks, kas toiteseadmel on ülepinget, alapinget, liigvoolu, avatud vooluringi, lühist ja faasirikke puudumist.Rikke ilmnemisel suudab see kiiresti kuvada ja salvestada monitoril rikke asukoha, tüübi ja aja ning anda heli- ja visuaalse häiresignaali, tagades nii tõhusalt tulekustutusühenduse süsteemi töökindluse tulekahju korral.Viimastel aastatel on paljudes suuremahulistes kohtades, näiteks ärielamutes ja meelelahutuskohtades, paigaldatud tuletõrjeseadmete võimsuse seiresüsteemid ehk tuletõrjehüdrantide süsteemid, vahtkustutussüsteemid jms, peamiselt hoonete tuleohutuse tagamiseks.Niisiis, kui palju teate tuletõrjeseadmete võimsusseiresüsteemist?Järgnev Xiaobian tutvustab tuletõrjeseadmete võimsusseiresüsteemi põhifunktsioone, paigaldusnõudeid, ehitustehnoloogiat ja levinumaid vigu.

Tuletõrjeseadmete võimsusseiresüsteemi põhifunktsioonid

1. Reaalajas jälgimine: iga jälgitava parameetri väärtus on hiina keeles ja erinevaid andmeväärtusi kuvatakse reaalajas partitsioonide kaupa;

2. Ajaloo kirje: salvestage ja printige kogu häire- ja tõrketeave ning seda saab käsitsi pärida;

3. Jälgimine ja alarmeerimine: kuvage rikkepunkt hiina keeles ning saatke samal ajal heli- ja valgushäiresignaale;

4. Vea tsitaat: programmi rike, sideliini lühis, seadme lühis, maandusviga, UPS-i hoiatus, peatoite alapinge või voolukatkestus, rikkesignaalid ja põhjused kuvatakse häireaja järjekorras;

5. Tsentraliseeritud toiteallikas: anda väljaanduritele DC24V pinge, et tagada süsteemi stabiilne ja usaldusväärne töö;

6. Süsteemi ühendamine: andke väliseid ühendussignaale;

7. Süsteemi arhitektuur: kaasas hostarvutiga, piirkondlike laiendustega, anduritega jne ning moodustab paindlikult ülisuure jälgimisvõrgu.

Tulekustutusseadmete võimsuse seiresüsteemi paigaldusnõuded

1. Monitori paigaldamine peaks vastama asjakohaste spetsifikatsioonide nõuetele.

2. Toitepistiku kasutamine monitori peamise toitejuhtme jaoks on rangelt keelatud ja see peab olema otse ühendatud tuletoiteallikaga;põhitoiteallikal peaksid olema ilmsed püsivad märgid.

3. Erineva pingetaseme, erinevate voolukategooriate ja erinevate funktsioonidega klemmid monitori sees tuleks eraldada ja selgelt märgistada.

4. Andur ja paljas pingestatud juht peavad tagama ohutu kauguse ning heleda metalliga andur peavad olema ohutult maandatud.

5. Samas piirkonnas olevad andurid tuleks paigaldada andurikarbi keskele, paigutada jaotuskarbi lähedusse ja reserveerida jaotuskarbiga ühendusklemmide jaoks.

6. Andur (või metallkarp) peab olema iseseisvalt toestatud või fikseeritud, kindlalt paigaldatud ning võtta meetmeid niiskuse ja korrosiooni vältimiseks.

7. Anduri väljundahela ühendusjuhtmes tuleks kasutada vasest keerdpaarjuhet, mille ristlõikepindala on vähemalt 1,0 m2, ja selle otstes peab olema vähemalt 150 mm varu. peaks olema selgelt märgistatud.

8. Kui eraldi paigaldustingimust pole, saab anduri paigaldada ka jaotuskasti, kuid see ei saa mõjutada toiteallika põhiahelat.Võimaluse piires tuleks hoida teatud distantsi ja seal peavad olema selged märgid.

9. Anduri paigaldamine ei tohiks hävitada jälgitava liini terviklikkust ega suurendada liinikontakte.

Tuletõrjeseadmete võimsusseiresüsteemi ehitustehnoloogia

1. Protsessi voog

Ehituseelsed ettevalmistused→ Torustik ja juhtmestik→ Monitori paigaldus→ Andurite paigaldus→ Süsteemi maandus→ Kasutuselevõtt→ Süsteemi väljaõpe ja tarnimine

2. Ettevalmistustööd enne ehitamist

1. Süsteemi ehitamise peab enda peale võtma vastava kvalifikatsioonitasemega ehitusüksus.

2. Süsteemi paigaldamise peavad läbi viima spetsialistid.

3. Süsteemi ehitamine peab toimuma kooskõlas kinnitatud inseneriprojekti dokumentide ja ehitustehniliste plaanidega ning seda ei tohi omavoliliselt muuta.Kui projekti on tõesti vaja muuta, vastutab muudatuse eest algne projekteerimisüksus ja joonise läbivaatamise organisatsioon vaatab selle üle.

4. Süsteemi ehitus koostatakse vastavalt projekteerimisnõuetele ja kooskõlastatakse järelevalveüksusega.Ehitusplatsil peavad olema vajalikud ehitustehnilised standardid, usaldusväärne ehituskvaliteedi juhtimissüsteem ja projekti kvaliteedikontrolli süsteem.Ja peaks täitma ehitusplatsi kvaliteedijuhtimise kontrolli dokumente vastavalt lisa B nõuetele.

5. Enne süsteemi ehitamist peavad olema täidetud järgmised tingimused:

(1) Projekteerimisüksus selgitab ehitus-, ehitus- ja järelevalveüksusele vastavad tehnilised nõuded;

(2) Süsteemi skeem, seadmete paigutusplaan, elektriskeem, paigaldusskeem ja vajalikud tehnilised dokumendid peavad olema kättesaadavad;

(3) süsteemi seadmed, materjalid ja tarvikud on komplektsed ja tagavad normaalse ehituse;

(4) Ehitusplatsil ja ehitises kasutatav vesi, elekter ja gaas peavad vastama tavapärastele ehitusnõuetele.

6. Süsteemi paigaldamine peab alluma ehitusprotsessi kvaliteedikontrollile vastavalt järgmistele sätetele:

(1) Iga protsessi kvaliteedikontroll tuleks läbi viia vastavalt ehitustehnilistele standarditele.Pärast iga protsessi lõppu tuleks seda kontrollida ja järgmisesse protsessi saab siseneda alles pärast kontrolli läbimist;

(2) Kui toimub üleandmine vastavate erialaste tööliikide vahel, viiakse läbi ülevaatus ja järgmisse protsessi saab siseneda alles pärast juhendaja viisa saamist;

(3) Ehitusüksus peab ehitusprotsessi käigus tegema asjakohaseid arvestusi, nagu varjatud tööde vastuvõtmine, isolatsioonitakistuse ja maandustakistuse kontrollimine, süsteemi silumine ja konstruktsioonimuudatused;

(4) Pärast süsteemi ehitusprotsessi lõppu peab ehitaja kontrollima ja aktsepteerima süsteemi paigalduskvaliteeti;

(5) Pärast süsteemi paigaldamise lõpetamist silub ehitusüksus selle vastavalt eeskirjadele;

(6) Ehitusprotsessi kvaliteedikontrolli ja vastuvõtmise peaksid läbi viima järelevalveinsener ja ehitusüksuse töötajad;

(7) Ehituskvaliteedi kontroll ja vastuvõtt täidetakse vastavalt lisa C nõuetele.

7. Iga anduri paigaldus- ja katseprotokollid süsteemis kehtestab ja salvestab ehitise omandiõiguse omanik.

3. Seadmete ja materjalide kohapealne kontroll

1. Enne süsteemi ehitamist kontrollitakse seadmeid, materjale ja tarvikuid kohapeal.Objekti vastuvõtmisel peab olema kirjalik protokoll ja osalejate allkirjad ning selle allkirjastab ja kinnitab järelevalveinsener või ehitusüksus;kasutada.

2. Kui seadmed, materjalid ja tarvikud sisenevad ehitusplatsile, peaksid seal olema sellised dokumendid nagu kontrollnimekiri, kasutusjuhend, kvaliteedi sertifitseerimisdokumendid ja riikliku seadusliku kvaliteedikontrolli agentuuri kontrolliaruanne.Süsteemi kohustuslikel sertifitseerimis- (akrediteerimis-) toodetel peaksid olema ka sertifitseerimis- (akrediteerimis-) sertifikaadid ja sertifitseerimis- (akrediteerimis-) märgid.

3. Süsteemi põhiseadmed peaksid olema riikliku sertifikaadi (kinnituse) läbinud tooted.Toote nimi, mudel ja spetsifikatsioon peavad vastama disaininõuetele ja standardeeskirjadele.

4. Toote nimetus, mudel ja mitteriikliku kohustusliku sertifitseerimise (kinnituse) spetsifikatsioon süsteemis peaksid olema kooskõlas kontrolliaruandega.

5. Süsteemi seadmete ja tarvikute pinnal ei tohiks olla ilmseid kriimustusi, jäsemeid ega muid mehaanilisi kahjustusi ning kinnitusdetailid ei tohi olla lahti.

6. Süsteemi seadmete ja tarvikute spetsifikatsioonid ja mudelid peaksid vastama projekteerimisnõuetele.

Neljandaks, juhtmestik

1. Süsteemi juhtmestik peaks vastama kehtiva riikliku standardi “Hoone elektripaigaldise ehituskvaliteedi tunnustamise koodeks” GB50303 nõuetele.

2. Toru või kanalisatsiooni keermestamine tuleb teostada pärast hoone krohvimis- ja maandustööde lõpetamist.Enne keermestamist tuleb torus või kanalis kogunenud vesi ja muud materjalid eemaldada.

3. Süsteem peaks olema eraldi ühendatud.Süsteemi erineva pingetaseme ja erineva voolukategooriaga liine ei tohiks asetada samasse torusse ega juhtmesüvenda samasse pilusse.

4. Kui juhtmed on torus või kanalis, ei tohiks olla ühenduskohti ega murdekohti.Traadi pistik peaks olema ühenduskarbis joodetud või ühendatud klemmiga.

5. Tolmustesse või niisketesse kohtadesse paigaldatud torujuhtmete otsikud ja toruliitmikud tuleb tihendada.

6. Kui torujuhe ületab järgmised pikkused, tuleks paigaldada ühenduskarp kohta, kus ühendus on mugav:

(1) Kui toru pikkus ületab 30 m ilma paindeta;

(2) Kui toru pikkus ületab 20 m, on üks kurv;

(3) Kui toru pikkus ületab 10 m, on 2 kurvi;

(4) Kui toru pikkus ületab 8 m, on 3 kurvi.

7. Kui toru asetatakse kasti, peaks kasti välimine külg olema kaetud lukustusmutriga ja sisemine külg olema varustatud kaitsega.Lakke paigaldamisel tuleb kasti sise- ja väliskülg katta lukustusmutriga.

8. Lagedes erinevate torustike ja traatsoonte paigaldamisel on soovitav kasutada eraldi kinnitust tõstmiseks või toega kinnitamiseks.Tõstekanali noole läbimõõt ei tohi olla väiksem kui 6 mm.

9. Tõstepunktid või tugipunktid tuleks seada 1,0 m kuni 1,5 m vahedega kanali sirgel lõigul ning tõstepunktid või tugipunktid tuleks seada ka järgmistesse kohtadesse:

(1) kanali ühenduskohas;

(2) 0,2 m kaugusel harukarbist;

(3) Traadi soone suunda muudetakse või nurgas.

10. Juhtmepesa liides peab olema sirge ja tihe ning pilu kate peab olema terviklik, tasane ja ilma kõverate nurkadeta.Kõrvuti paigaldamisel peaks pilu katet olema lihtne avada.

11. Kui torujuhe läbib hoone deformatsioonivuuke (kaasa arvatud paisumisvuugid, paisumisvuugid, seismilised vuugid jne), tuleb võtta kompensatsioonimeetmed ja kinnitada juhtmed mõlemal pool deformatsioonivuuke sobivate varudega. .

12. Pärast süsteemi juhtmete paigaldamist tuleb iga kontuuri juhtmete isolatsioonitakistust mõõta 500 V megoommeetriga ja isolatsioonitakistus maapinnale ei tohi olla väiksem kui 20 MΩ.

13. Sama projekti juhtmeid tuleks eristada erinevate värvide järgi vastavalt erinevatele kasutusaladele ja sama kasutuse juhtmete värvid peaksid olema samad.Toitejuhtme positiivne poolus peab olema punane ja negatiivne poolus sinine või must.

Viis, monitori paigaldamine

1. Kui monitor on seinale paigaldatud, peaks alumise serva kõrgus maapinnast (põrandast) olema 1,3–1,5 m, külgmine kaugus ukse telje lähedal ei tohi olla väiksem kui 0,5 m seinast, ja eesmine töökaugus ei tohiks olla väiksem kui 1,2 m;

2. Maapinnale paigaldamisel peaks alumine serv olema maapinnast (põranda) pinnast 0,1m-0,2m kõrgemal.ja vastama järgmistele nõuetele:

(1) Töökaugus seadme paneeli ees: see ei tohiks olla väiksem kui 1,5 m, kui see on paigutatud ühte ritta;see ei tohiks olla väiksem kui 2 m, kui see on paigutatud kahes reas;

(2) Sellel poolel, kus sageli töötavad valves olevad töötajad, ei tohiks kaugus seadmepaneelist seinani olla väiksem kui 3 m;

(3) Seadmepaneeli taga olev hoolduskaugus ei tohiks olla väiksem kui 1 m;

(4) Kui seadmete paneeli paigutuspikkus on suurem kui 4 m, tuleks mõlemasse otsa seada kanal, mille laius on vähemalt 1 m.

3. Monitor peab olema kindlalt paigaldatud ja seda ei tohi kalduda.Kergseintele paigaldamisel tuleks rakendada tugevdusmeetmeid.

4. Monitori sisestatud kaablid või juhtmed peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) Juhtmed peavad olema korralikud, vältima ristumist ja olema kindlalt kinnitatud;

(2) Kaabli südamiku traat ja traadi ots peaksid olema tähistatud seerianumbriga, mis peaks olema joonisega kooskõlas ning kiri on selge ja seda ei ole lihtne tuhmuda;

(3) Iga klemmiplaadi (või rea) klemmi puhul ei tohiks juhtmete arv ületada 2;

(4) Kaabli südamiku ja juhtme varu peaks olema alla 200 mm;

(5) Juhtmed tuleks siduda kimpudeks;

(6) Pärast seda, kui juhttraat on torust läbi viidud, tuleb see sisselasketoru juurest blokeerida.

5. Toitepistiku kasutamine monitori peamise toitejuhtme jaoks on rangelt keelatud ja see peab olema otse ühendatud tuletoiteallikaga;põhitoiteallikal peaks olema ilmne püsiv märk.

6. Monitori maandusjuhe (PE) peab olema kindel ja sellel peab olema ilmsed püsivad märgid.

7. Erineva pingetaseme, erinevate voolukategooriate ja erinevate funktsioonidega klemmid monitoris tuleks eraldada ja tähistada ilmsete märkidega.

6. Anduri paigaldamine

1. Anduri paigaldamine peaks täielikult arvestama toiteallika režiimi ja toiteallika pingetaset.

2. Andur ja tühi voolujuht peavad tagama ohutu kauguse ning metallkestaga andur peavad olema ohutult maandatud.

3. Anduri paigaldamine ilma toiteallikat katkestamata on keelatud.

4. Samas piirkonnas olevad andurid tuleks paigaldada andurikarbi keskele, paigutada jaotuskarbi lähedusse ja reserveerida jaotuskarbiga ühendusklemmide jaoks.

5. Andur (või metallkarp) peab olema iseseisvalt toestatud või fikseeritud, kindlalt paigaldatud ning võtta meetmeid niiskuse ja korrosiooni vältimiseks.

6. Anduri väljundahela ühendusjuhe peaks kasutama vasest keerdpaari, mille ristlõikepindala on vähemalt 1,0 mm².Ja varu peaks jätma vähemalt 150 mm, ots peaks olema selgelt märgistatud.

7. Kui eraldi paigaldustingimust pole, saab anduri paigaldada ka jaotuskasti, kuid see ei saa mõjutada toiteallika põhiahelat.Võimaluse piires tuleks hoida teatud distantsi ja seal peavad olema selged märgid.

8. Anduri paigaldamine ei tohiks kahjustada jälgitava liini terviklikkust ega suurendada liinikontakte.

9. Vahelduvvoolutrafo suurus ja ühendusskeem

7. Süsteemi maandus

1. Vahelduv- ja alalisvoolu toiteallikaga üle 36 V tulekustutusseadmete metallkest peaks olema maanduskaitsega ja selle maandusjuhe peab olema ühendatud elektrikaitse maandustüvega (PE).

2. Pärast maandusseadme ehituse lõpetamist mõõdetakse ja registreeritakse vastavalt vajadusele maandustakistus.

Kaheksa, tuletõrjeseadmete võimsuse seiresüsteemi näidisskeem

Tuletõrjeseadmete võimsusseiresüsteemi sagedased vead

1. Host osa

(1) Vea tüüp: peavoolukatkestus

probleemi põhjus:

a.Peamine elektrikaitse on kahjustatud;

b.Peatoitelüliti lülitatakse välja, kui host töötab.

Lähenemine:

a.Kontrollige, kas liinis pole lühist, ja asendage kaitsme vastavate parameetritega.

b.Lülitage hosti peatoitelüliti sisse.

(2) Vea tüüp: varutoitekatkestus

probleemi põhjus:

a.Varutoite kaitse on kahjustatud;

b.Varutoite lüliti ei ole sisse lülitatud;

c.Varuaku halb ühendus;

d.Aku on kahjustatud või varutoite muundamise trükkplaat on kahjustatud.

Lähenemine:

a.Vahetage varutoitekaitse;

b.Lülitage varutoite lüliti sisse;

c.Stabiliseerige aku juhtmestik uuesti ja ühendage;

d.Kasutage multimeetrit, et kontrollida, kas varuaku pluss- ja miinusklemmidel on pinge ning teostage laadimine või aku vahetus vastavalt pinge näidule.

(3) Vea tüüp: ei saa käivitada

probleemi põhjus:

a.Toiteallikas ei ole ühendatud või toitelüliti ei ole sisse lülitatud

b.Kaitsme on kahjustatud

c.Toitemuunduri plaat on kahjustatud

Lähenemine:

a.Kontrollige multimeetriga, kas toiteallika klemm on pingesisend, kui mitte, lülitage vastava jaotuskarbi lüliti sisse.Pärast sisselülitamist kontrollige, kas pinge vastab põhipinge tööväärtusele, ja seejärel lülitage see sisse, kui olete veendunud, et see on õige.

b.Kontrollige, kas toiteliinis on lühisviga.Pärast liini vea kontrollimist asendage kaitsme vastavate parameetritega.

C. Tõmmake toiteplaadi väljundklemm välja, kontrollige, kas sisendklemmil on pingesisend ja kas kaitse pole kahjustatud.Kui ei, vahetage toitemuunduri plaat välja.


Postitusaeg: 26.11.2022